/ Noorte kliimadelegaadi agenda 2023

Eesti noorte kliimadelegaat Anna Celine Kraus, abiks Ilona Tamm

10.10.2023

SISSEJUHATUS 

Loodud agenda on Eesti noorte kliimadelegaadi alusdokument noorte hääle esindamiseks pressikonverentsidel, sotsiaalmeedias ja muudes sõnavõttudes. Agendat tutvustatakse COPil teistele riikidele ja noortele, et saada uusi ideid ja tagasisidet. Agenda suuremaks eesmärgiks on näidata poliitikutele ja kodanikuühiskonnale, kuhu suunas tuleb oma tegevustega minna, et me ei süvendaks keskkonnakriisi ja saaksime muutuvates oludes hakkama. 2023. aasta agenda inspiratsiooniks oli Raul Rebase arvamusartikkel “Rohepöördest elupöördeks”. 

“Arvan, et kuulun isegi nende hulka, kellel oleks vaja rohkem täpseid õpetussõnu. Vaja oleks omamoodi kliimapiiblit ja sealt kümmet käsku. Kui päris Piibli eesmärk on hoida vaim terve, siis kliimapiibli eesmärk oleks elus hoida meie keha, et see tulevase kuuma käes ära ei küpseks. Ja kui paljusid enda saatus ei huvita, siis lastelaste peale võiks ju ikka mõelda.” – Raul Rebane

Agendas on välja toodud kümme suuremat teemat, mis on noorte (18-30 a) jaoks hetkel olulised. Loodetavasti ka vanemate jaoks. Läbiv murekoht nende kümne teema seas on see, et raske on leida usaldusväärset infot. Seisukohad on koostatud põhimõttel: milles on probleem, milline on praegune seis, kuidas teemaga tegelemine kasu toob ja mida peaks arendama. Iga seisukoha lõppu on lisatud rakendused ehk ettepanekud ja lahendused, mis vastavad küsimustele: 

  • mida saavad valitsused ja ettevõtted ära teha?
  • mida saab igaüks ise ära teha?
  • mida saame koos ära teha?
  • mida saab kliima noordelegaat ära teha?

Seisukohad on nii siseriikliku kui globaalse taustaga. Siseriikliku taustaga seisukohti saame tutvustada kui ideedena ja eeskujuna teistele riikidele (nt e-Eesti), globaalse taustaga seisukohad on teiste riikidega ühiste arutelupunktide leidmiseks ja Eestis toetuse leidmiseks. Iga seisukoha juurde on välja toodud seda toetavad allikad. Kindlasti ei tasu võtta siinset käsitlust lõpliku tõena või täieliku teemakäsitlusena, vaid teejuhina, kuhu suunas peaks edasi minema. Siinne agenda on avaldatud Kliimaministeeriumi kodulehel nii eesti kui ka inglise keeles. Seisukohtade edasiarendusel võivad saada need Noorte Keskkonnanõukogu (NKN) ametlikeks põhimõteteks.

SISUKORD

1. KAASAMINE KLIIMAPOLIITIKASSE

2. KESKKONNAPROBLEEMIDE TERVIKLIK KÄSITLEMINE

3. KESKKONNAHARIDUSE ja -MATERJALIDE KÄTTESAADAVUS

4. KESKKONNASPETSIALISTIDE JUURDEKASV

5. RINGMAJANDUSE KASUTUSELEVÕTT

6. ROHE- ja DIGIPÖÖRE KÄSIKÄES

7. KLIIMASEADUSE LOOMINE

8. JULGEOLEKU TAGAMINE

9. LOODUSE ROLL INIMESE ELUS

10. ROHEPESU, TÕESE INFO LEVITAMINE ja KESKKONNA TERMINID EESTI KEELES

1. KAASAMINE KLIIMAPOLIITIKASSE

Noored ning kogu elanikkond peavad olema järjepidevalt ja sisukalt kaasatud kliimapoliitika kujundamisse. Andes noortele, vabaühendustele ja kodanikuühiskonnale baasteadmised huvikaitsest ja kaasates neid piisava ettevalmistusajaga otsustamisprotsessi, saab suurendada riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil muutuste elluviimiseks vajalikku teadmiste ja ressursside baasi.

Teadlased on juba aastakümneid uurinud kliimamuutuseid ja selle mõju. Tegu on inimtekkelise probleemiga, millel on tajutav mõju juba praegu nii inimestele kui loodusele. Kui jätkata endisel viisil tegutsemist, kliimamuutuste negatiivne mõju aina süveneb. Selle vältimiseks on vaja mõttelaadi ja veelgi enam tegutsemise muutust kõigis ühiskonnarühmades. Vanematel generatsioonidel, kellel on võimalus muutuste juhtimiseks, ei ole tihti piisavalt teadmisi või entusiasmi leevendusmeetmetega tegelemiseks. Selleks on vaja sissejuurdunud harjumusi muuta ja uuesti õppida, aga see on raske. Aktiivsetel noortel ja kodanikuühiskonnal on pealehakkamist ja mitmekülgseid ideid, aga neil puuduvad mõjusad võimalused muutusi ellu viia.

Noorte jõuline sekkumine keskkonnapoliitikasse on muutnud teema päevakajaliseks ja sellega andnud ühiskonnale tõuke sellega tegelemiseks (Lee et al. 2020). Siiski on noortel, vabatahtlikel organisatsioonidel ja MTÜdel piiratud võimalused struktuursetele muutustele kaasa aidata, millel oleks päriselt mõju kliimamuutuste leevendamisele. Seda ilmestab hästi ENLi uuring (2022), kust selgus, et 74% Eesti noortest tunneb, et nende vajadusi ei võeta keskkonnapoliitika kujundamisel arvesse.

Selleks on vaja toetada huvigruppide organiseerumist MTÜdeks, anda neile baasteadmised huvikaitsest ja kaasata neid pidevalt ja piisava ettevalmistusajaga otsuste ettevalmistustesse. Noored on saanud hariduse uute teadmiste põhjal ja info keskkonnateemade kohta on neile kättesaadavam. Võrreldes vanemate generatsioonidega, lähenevad noored keskkonnateemadele emotsionaalsemalt (Lee et al. 2020, Poortinga et al. 2023). On leitud, et emotsionaalsemalt lähenemine on võtmeküsimus keskkonnateemadega mõjusalt tegelemisele. Noorte ja vabaühenduste liikmete seast leiab tihti ka erialaselt päevaid inimesi. Kuna riik investeerib iga-aastaselt haridusse üsna palju, siis nüüd on aeg investeeringu vilju võimalikult hästi ära kasutada. Lisaks, kui inimesed tunnevad, et neid on kaasatud, tulevad nad muutustega meelsamini kaasa.

RAKENDUSED: 

  • Riik peab toetama vabatahtlikel organisatsioonidel juriidiliseks kehaks saamist
  • Kaasamise tõhustamiseks peab riik kaardistama vabatahtlikud organisatsioonid ja MTÜd, et vajadusel nendega kiiresti kontakti saada ja et keegi oluline ei jääks välja
  • Kaasata tuleb erineva vanuse ja sotsiaalmajandusliku taustaga huvigruppe
  • Huvigruppe tuleb kaasata erinevatel viisidel
  • Huvigrupid saavad ise laiemale kaasamisele kaasa aidata
  • Huvigruppide (eriti noorte) kaasamisel tuleb anda neile baasteadmised huvikaitsest ning välja tuua, kuidas nad saavad kaasa rääkida
  • Noorte Keskkonnanõukogu moodustab töörühmad, mille kaudu noorte hääl kliimaseaduse väljatöötamisel juures paremini esindatud võiks saada.

2. KESKKONNAPROBLEEMIDE TERVIKLIK KÄSITLEMINE

Elurikkust toetavaid, keskkonnareostust vähendavaid ja kliimamuutusi leevendavaid tegevusi peab ellu viima üheaegselt, terviklikult ja teineteist täiendavalt. Täiendades keskkonnamõju hindamise meetodeid nii, et need võtaksid arvesse lisaks süsinikule kogu keskkonnamõju, on võimalik käsitleda keskkonnaprobleeme võrdse tähtsusega.

Suur osa keskkonnamõjude hindamisest ja võrdlemisest tehakse süsinikuekvivalendi kaudu. Seda on kergem mõõta, arvudesse panna ja nii saab väga erinevaid mõjusid üksteisega võrrelda. Sellest tulenevalt on suur osa keskkonnamuutuste kommunikatsioonis süsinikul ja kliimal. Probleemid on aga palju laiemad ja keerulisemad, kui süsinikuga kirjeldada saab. Näiteks osades keskkonnajalajälje kalkulaatorites (nt WWF Footprint Calculator) mõõdetakse ainult süsinikujalajälge, mis tegelikult ei anna terve keskkonna kohta piisavalt infot (Vaiksoo 2022). Süsinikuheide on tavaliselt inimese jaoks midagi kauget, mis tõukab ta probleemi analüüsimisest ja tegutsemisest eemale. Seega võib abstraktsete suuruste massiline kommunikatsioon hoopis meid lahendustest eemale viia. Keerulisuse teine pool on loodus. Maastikke ja elupaiku on inimtegevusega kerge hävitada või nende kvaliteeti halvendada (näited tegevustest maakasutuses ja põllumajanduses ja metsade ja märgalade kohta, nende positiivsetest või negatiivsetest mõjudest elurikkusele ja süsinikuheitmetele). Praegu on ettevõtetel võimalus oma negatiivset mõju elurikkusele kompenseerida heade süsinikunäitajate kaudu. See aga ei lahenda probleemi, vaid võib olukorra hullemaks teha. 

Keskkonnajalajälgede metoodika nii indiviidi, ettevõtte kui riiklikul tasemel on puudulikud. Erinevate jalajälgede definitsioonid ja arvutusmeetodid võivad erineda väga suurel määral. Praegused keskkonnamärgised, ISO-standardid ja toote elutsükli analüüs on süsinikupõhised ja ei arvesta piisavalt mõjuga elurikkusele. Ühelt poolt on see põhjustatud ettevõtete huvidest. Teiselt poolt on mõjude mõõtmise elurikkusele metoodika, sobivad andmebaasid ja kogemused päriselus puudulikud (Vaiksoo 2022; Quandt et al. 2022).

Globaalse kolmikkriisi (ÜRO kasutab terminit triple planetary crisis) kõiki teemasid – elurikkuse kadu, keskkonnareostus ja kliimamuutused – peab käsitlema võrdse tähtsusega. See annab lootust, et ühegi probleemi lahendus ei jää teistest (metoodiliselt) maha ja tulevik on järgmistele põlvkondadele elamisväärne.

RAKENDUSED:

  • Jalajälgede arvutusmeetodid peavad olema avalikkusele läbipaistvad
  • Eelkõige peab ökoloogilise jalajälje arvutamine olema suunatud riikidele ja suurfirmadele, et vältida vastutuse hajumist.
  • Ettevõtete toodete ja teenuste keskkonnajalajälje (laiemas mõistes) hindamine peab olema kohustuslik standardiseeritud sertifikaatide alusel, nagu see on praegu keskkonnamärgiste ja ISO-sertifikaatide puhul. Samamoodi peab see ka tarbijale nähtav olema.
  • Üksikisikule suunatu jalajälje kalkulaatorid peaksid lisaks tulemustele välja tooma ka viisid, kuidas jalajälge vähendada ja firmad, kelle jalajälg on suurim
  • Jälgida, et kliima, keskkonnareostuse ja elurikkuse teemasid kajastatakse sarnasel hulgal
  • Võtta fookusesse need tegevused, mis aitavad üheaegselt kliimamuutuseid leevendada, keskkonnareostust vähendada ja elurikkust toetada
  • Vt rohkem What is the Triple Planetary Crisis? | UNFCCC 

3. KESKKONNAHARIDUSE ja -MATERJALIDE KÄTTESAADAVUS

Kaasaegne eakohane keskkonnaharidus peab olema kättesaadav igas vanuses. Toetades elukestvat õpet nii õppekavade, -materjalide kui ka -meetodite kaudu tervikuna aitab see mõista kõikide eluvaldkondade mõju keskkonnale ja vastupidi.

Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringu andmetel on huvi keskkonnateemade vastu aastatega vähenenud (Turu-uuringute AS 2022). Samuti on vähenenud inimeste rahulolu keskkonnaalase teabe kättesaadavusega. Hetkel ei tunne noored pärast kooli lõpetamist, et nad oleksid omandanud keskkonnaalased teadmised või info selle kohta, kuidas neid leida. Riiklikud õppekavad on maailma tasemel, kuid eestikeelseid eakohaseid õppematerjale ei ole piisavalt koolides ega veebis. Internetis ja ka õppematerjalides levib infot, mis tekitavad väärarusaami ja sellega vähendavad keskkonnateadlikke otsuste hulka. Hetkel tegutsevad riiklikult registreeritud huvikoolid ei ole kõigile noortele majanduslikult või elukoha tõttu (Tallinn, Tartu ja Pärnu) kättesaadavad. Samuti ei sisalda rakendus- ja kõrghariduses erinevate erialade õppekavad piisavalt roheoskuseid.

Võib tunduda nagu keskkonnateemad on riiklikes õppekavades kaetud, aga noorte arvates jääb midagi ikka puudu. Osad kõrghariduse erialad on hakanud õpetama roheoskuseid, kuid hetkel pole see veel piisav. ENLi uuringus (2022) andis 71.7% noortest teada, et nad ei tea ühtegi noortesõbralikku allikat, mis puudutaks kliimamuutust ja sellekohast informatsiooni. Noored sõltuvad info saamisel neid ümbritsevatest täiskasvanutest (vanematest, õpetajatest jne), aga ka nende keskkonnateemalised teadmised on puudulikud. Eesti inimeste keskkonnateadlik käitumine on ühekülgne, peamiselt seotud prügi tekke vähendamise ja sorteerimisega (Turu-uuringute AS 2022). See pole aga piisav, et kestlikult elada. 

Alg-, põhi-, kesk- ja kõrgharidusse tervikuna integreeritud keskkonnaharidus aitab mõista õppijatel keskkonna seotust kõikide teiste eluvaldkondadega ning läbi selle keskkonnakriiside mõju ühiskonnale. Integreeritud keskkonnaharidus on oluline, et toetada keskkonnakriiside mõistmist – millised tegurid kliimamuutustes on inimtekkelised ja millised mitte, mida on juba kriiside leevendamiseks ette võetud ning millised lahendused ootavad ees. Lihtsasti kättesaadav eakohane teaduspõhine info aitab vältida väärarusaamade teket, mis võib edaspidisi otsuseid mõjutada. Kõige suurem kasu on noorte laste keskkonnahariduse arendamisel, kuna nooremad on uuele infole vastuvõtlikumad. Lisaks teoreetiliste teadmiste arendamisele on väga tähtis õpetada, kuidas tegutseda. Erinevate tegevuste tutvustamine annab inimestele praktilise teadmise, milliste valikute vahel ta valida saab. Keskkonnamuutuste kui kohaliku probleemi (vastandina globaalsele) õpetamine, mõjutab indiviidi käitumisvalikuid rohkem. Iga eriala õppur peab saama piisava info, tööle minnes osata hinnata oma eriala keskkonnamõjusid. Selle kaudu saab viia keskkonnateadlikud valikud avaliku ja erasektori igapäevaseks normaalsuseks. (Lee et al 2020, Turu-uuringute AS)

RAKENDUSED:

  • Keskkonnaharidus peab olema elukestev õpe – tegeleda tuleb generatsioonideüleselt tajude, hoiakute ja ootuste muutustega
  • Alustada keskkonnaharidusega juba lasteaias
  • Teha loodus- ja keskkonnateemaline huviharidus kättesaadavaks üle Eesti
  • Integreerida roheoskused rakendus- ja kõrgharidusse 
  • Keskenduda inimese ja keskkonna vaheliste suhete selgitamisele, mis viiks terviklikule arusaamale sellest, et keskkonnahoid on kasulik kõigile, sh inimestele endile
  • Tutvustada keskkonnakahjusid ennetavaid tegevusi
  • Teha koolitusi täiskasvanutele (haridus- ja noortevaldkonna töötajatele)
  • Leida eakohased viisid ja kandjad materjalide loomisel
  • Koondada teaduspõhine info kokku ja teha see kõigile lihtsalt leitavaks
  • Meedial on oluline roll keskkonnateemade kajastamisel ja pildis hoidmisel, aga tuleb tagada, et ei levitataks valeinfot või pooltõdesid
  • Soodustada eestikeelseid elustiili eeskujusid sotsiaalmeedias
  • Küsida noortelt, õpetajatelt ja otsustajatelt, kuidas noored saaksid aru, et keskkonna teemad on õppekavas sees?
  • Küsida – kas probleemi taga on hetkel mittesobiv õpetamisstiil ehk kuidas keskkonnateemasid eri õppeainete vahel peaks integreerima?
  • Vt rohkem https://keskkonnaharidus.ee/et, Noortevaldkonna arengukava 2021-2035, juhendmaterjal “Greening youth information services”
  • Vt rohkem GreenComp: the European sustainability competence framework 

4. KESKKONNAHARIDUSE ja -MATERJALIDE KÄTTESAADAVUS

Riik peab tähtsustama ja toetama keskkonna- ja kliimavaldkonna spetsialistide juurdekasvu. Luues erialastipendiumid ja täiendades riiklikult prioriteetsete erialade nimekirja on võimalik tagada kõrgepalgalised töökohad, teaduse areng ja edukas rohepööre.

Jätkusuutlikkuse teemad on üha aktuaalsemad. See tähendab, et suurem vajadus on ka keskkonna- ja kliimavaldkonna spetsialistide vastu nii avalikus kui erasektoris. Hetkel Eestis olemasolevad kõrghariduse õppekavad ei vasta nõudlusele. Kõrghariduses ei õpetata selliseid oskuseid, mida jätkusuutlikkuse juhtidel ettevõtetes vaja on. Keskkonnateemade õppimine ei ole reklaamimisel noortele ei tooda välja võimalusi peale lõpetamist. Need erialad ei tundu hetkel noore jaoks perspektiivikad. Seda ka seetõttu, et eelistatakse neid erialasid, mille õppimiseks saab rohkem toetusi.

Keskkonnaerialad ei ole hetkel riiklikult prioriteetsed erialad, puudub erialastipendium. Rahastus on puudulik ka teadusuuringute tegemiseks. Ettevõtted otsivad jätkusuutlikkuse spetsialiste, kuid tudengeid on vähe.

Keskkonnateemade õppimise riiklik prioritiseerimine toob Eestile rohkem spetsialiste, rohkem kõrgepalgalisi töökohti ja uusi arenguid Eesti teaduses. See kõik on vajalik rohepöörde juhtimiseks ja selleks vajalike tegevuste läbiviimiseks.

RAKENDUSED:

  • Erialastipendiumid keskkonna- ja kliimavaldkonna erialadele
  • Tööturu valmisolek erialaspetsialiste vastu võtma
  • Arendada õppekavad tööturu vajaduste jaoks vastavaks
  • Õppekavade reklaamimisel tuua paremini välja võimalusi peale õpinguid
  • Võtta eeskuju rohepöördes Eestist ees olevate riikide praktikatest (nt Saksamaa)

5. RINGMAJANDUSE KASUTUSELEVÕTT

Ringmajanduse põhimõtted peab kasutusele võtma nii era- kui riiklikus sektoris. Toodete eluea pikendamine ja majanduskasvu tähtsuse ümbermõtestamine soodustab üleminekut lineaarselt majandusmudelilt, mis ei teeni loodusehüve ega ole jätkusuutlik.

Praegune majandusmudel on endiselt lineaarne. Asju proovitakse “roheliseks” teha tagantjärele, aga tegelikult peaks see majandusmudelisse juba sisse kirjutatud olema. Inimesed ootavad juba praegu kõigis sektorites rohelisi lahendusi ja teadlikumad ettevõtjad tahavad neid pakkuda. Seda seetõttu, et piiratud ressursse tuleb säästlikult kasutada. Tarbija ostetud asjad peavad kestma rohkem aega, tootjate  antud garantiid peavad olema pikemad. Pole mõeldav, et toodame edasi tooteid samades kogustes, kõik materjalid pole lõputult taaskasutatavad. 

Majanduse jätkusuutlikuks ümbermõtestamine ja -ehitamine tähendab, et ettevõtlusele on tarvis läheneda uute ideede ja mõtteviisiga. Ringmajandus on tootmis- ja tarbimismudel, mille puhul olemasolevaid materjale ja tooteid tarbitakse võimalikult kaua, jagatakse, laenatakse, korduskasutatakse, parandatakse, uuendatakse ja võetakse ringlusse võimalikult kaua. Jäätmeid, mis ladestuvad prügimädele, tekib sellisel viisil minimaalselt. Neid põhimõtted saab igaüks oma kodus ja igapäevaelus tööle panna, kui “osta-tarbi-viska minema” põhimõtte asemel leiab teisi võimalusi – näiteks asju parandades, laenates või jagades.

Riik peab toetama jätkusuutlikke lahendusi (keskkonnasäästlike ideede ja tehnoloogiate arengut) läbi korralikult läbimõeldud seadusandluse (vt kliimaseadus). Vähem tarbimist ja pikem toodete eluiga tähendab ka riigi majandusmudelis majanduskasvu rolli ja tähtsuse ümbermõtestamist. Selle asemel, et muuta majanduskasvu GDP põhjal, oleks võimalik mõõta nt rahvastiku õnnelikkust.

RAKENDUSED: 

  • Ringmajanduse võimekust peab tõstma nii era- kui riiklikus sektoris
    • Ringmajanduse arendamiseks Eestis on riik algatanud projekti, mille kaudu töötada välja vajalik raamistik ning viia selle alusel ellu tegevusi ringmajanduse edendamiseks ja inimeste tarbijakäitumise muutumiseks Eestis, vt rohkem Ringmajanduse võimekuse tõstmine | Keskkonnaportaal 
  • Ringmajanduse mõttelaadini jõudmise peaks iga inimene (oma kogukonnas) eesmärgiks seadma (ja seda eest vedama)
  • Osale Negavati roheideede konkursil
  • Küsida – kas roheinnovatsioon/rohefondidesse investeerimine on rohepesu?
    • Nt LHV noortepangas saab 26-aastaseni investeerida ilma haldustasuta
  • Vt rohkem Rohetiiger

6. ROHE- ja DIGIPÖÖRE KÄSIKÄES

Digi- ja roheinnovatsiooni võimalusi peab rakendama nii era- kui riiklikus sektoris. Arvestades e-lahenduste loomisel kogu nende elutsükliga on võimalik digitaliseerimisega suurendada toodete ja teenuste kättesaadavust ning vähendada nende keskkonnajalajälge.

Eestit tuntakse maailmas innovaatilise digiriigina. Sellest hoolimata pole siiani pööratud piisavat tähelepanu digitaliseerimise keskkonnamõjule (inglise keeles twin transition). E-lahenduste keskkonnamõju teadlikkus ühiskonnas on puudulik – kas need vähendavad keskkonnajalajälge või hoopis vastupidi (Rosario & Dias 2022)? 

Digitaalsete teenuste kogumõju ei osata maailmas ühtselt veel hinnata ning valdavalt piirdub mõõtmine väga suurte üldistuste või siis hoopis väga kitsa ulatusega. Digitaalse teenuse pakkujatel on eriti keeruline, kuivõrd paljude sektorite puhul on esimene soovitus digiteerida oma teenused kasvõi osaliselt. Tehnoloogiad, nagu AI, robootika jne, pakuvad juba aga praegu võimalusi luua tooteid, mis nende kasutamise (ja korduskasutamise) ajal eraldavad vähem CO2te, ning luua rohkem väärtust kogu väärtusahelas (Muench et al. 2022).

Rohe- ja diginnovatsiooni arengu toetamine panustab keskkonnasäästlike ideede ja tehnoloogiate arengusse. Elektroonsete teenuste võimaldamine tähendab kodanikele mugavat ja ajakulutut viisi riigiga suhtlemiseks, keskkonnale aga väiksemat jalajälge. Riigi digitaristu arenguga saab tagada ka näiteks valimis-, haridus- ja terviseteenuste innovatsiooni. Samuti on see Eesti visiitkaardina hea ekspordiallikas välisriikidesse. Seejuures ei tohi ära unustada noorte ja iduetttevõtete kaasamist, kel on roheinnovatsiooni pakkuda ambitsioonikaid ideid ja entusiastlikku pealehakkamist.

RAKENDUSED:

  • Kõik riigid maailmas (nii arenenud- kui ka arenguriigid) peavad tegelema oma e-teenuste arendamisega, et vähendada süsiniku jalajälge.
    • Nt Eestis loodud maailma esimene tehisintellektil põhinev virtuaalne avalik-õiguslik assistent Bürokratt jt nutikad AI-lahendused ehk “kratid”
  • Digitaliseerimise keskkonnamõju analüüsiga tuleks riikidel rohkem tegeleda, et seda mõista ja leida viise keskkonnamõjude vähendamiseks ning uute rakenduste otstarbekuse hindamiseks.
  • COP28 Eesti paviljon saab teoks tänu Eesti ettevõtjate soovile kliimamuutustes maailma tasemel kaasa rääkida ja ennast näidata
    • Koostöös ESDEViga modereerib kliima noordelegaat COP28-l fireside chat’i teemal “Investors and youth – true match for innovation for green?”
  • Vt rohkem Rohedigi | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Digiühiskonna arengukava 2030 | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium  

7. KLIIMASEADUSE LOOMINE

Kliimaseadus peab olema riigi seadustikule mõjus täiendus keskkonnamõjude vähendamise jaoks. Teaduspõhine, eesmärgistatud, juhitud, nõudlik ja kaasav seadus aitab riigil kliimaeesmärke täita ja keskkonnamõjusid vähendada.

Hetkel ei ole Eestil oma kliimaseadust, kuid see on väljatöötamisel: Eesti kliimaseadus | Kliimaministeerium

Oma kliimaseadus on olemas 16 Euroopa riigis ning nende arv aina kasvab. Kogu maailm peab tõstma oma kliimaeesmärke ja leidma teaduspõhiseid lahendusi. Oluline on nii kohalik kui ka rahvusvaheline koostöö, kuna kliimamuutused ei tunnista riigipiire ja nende mõjud mõjutavad meid kõiki.

Kliimaseaduse eesmärgiks peab olema keskkonnamõjude vähendamine ja elamisväärse tuleviku kindlustamine järgmistele põlvkondadele. Seaduse elluviimisel on oluline jagatud vastutus, monitooring ja teaduspõhine järelvalve (“Start kliimaseadusele” 20 09 2023, OECD esitlus). Kliimaseadus peab looma õiguskindluse ja andma põhimõtteid, mis aitavad tulevikus keskkonnateadlikke otsuseid teha (Eesti kliimaseaduse perspektiivikuse analüüs, 2023). Loodava seaduse väljatöötamise eelduseks sihtrühmade kaasamine ning valikute sisuline ning teadmistepõhine arutelu.

Riigi roll on kliimaseaduse loomisel seista nii looduskeskkonna kui ka kohalike inimeste heaolu eest. Seaduse loomisel on vaja kaasata kõiki huvigruppe (vt kaasamine kliimapoliitikasse). Seaduse järelvalvet peavad teostama sõltumatud kliimateadlased, aruandlus peab olema perioodiline ning suunatud kogu ühiskonnale. 

RAKENDUSED: 

8. JULGEOLEKU TAGAMINE

Julgeoleku tagamiseks peab riik olema jätkusuutlik kõigis eluvaldkondades. Tarbimise vähendamine, energiaallikate mitmekesistamine ja taastuvenergia arendamine, säästvate ja jätkusuutlike toidutootmissüsteemide arendamine suurendavad riigi toimetulekut sotsiaalsete, keskkonna-, tervise- ja majanduskriisidega.

Tänapäeval seisame silmitsi erinevate sotsiaalsete, tervise- ja majanduskriisidega, sõdade ja konfliktidega. Kaugemale minevikku vaadates on kriisid saatnud meid ajast-aega. Need on selgelt toonud välja ühiskonna kitsaskohad. Eesti sõltub hetkel enamikes valdkondades teistest riikidest ja ei suuda neist sõltumatult pakkuda oma inimestele julgeolekut. Ka inimesed ise ei ole valmis pikemateks elektri- või veekatkestusteks nagu näitas torm oktoobri alguses. On viimane aeg õppida olnud olukordadest ja olla valmis. Kriise hakkab tulema pidevalt ka edaspidi. Kliimamuutuste tõttu sagenevad põuad ja muud ekstreemsed ilmastikunähtused, mis vähendavad saagikust ja teevad otsest kahju inimeste varale. Lisaks sõltume me suuresti fossiilkütustest, mille varude lõppemisel me enam hakkama ei saa.

Energiaiseseisvus tähendab energiaallikate mitmekesistamist ja taastuvenergia arendamist. Hetkel on Eesti sõltuv taastumatutest energiaallikatest, mis on tarbijale kallim kui taastuvenergia. Taastuvenergia suurem tootmine alandaks elektrihinda kõigi tarbijate jaoks (Energia teekaart 2022). Oma tarbimist mitte muutes saavad nafta ja maagaas otsa umbes 50 aasta pärast (Our World in Data). 

Niisamuti on vaja kindlustada toidu- ja kütusevarude stabiilsus ning kättesaadavus. Globaalne soojenemine ohustab paljude erinevate põllumajandustoodete kasvatamist; muldade ja elurikkuse kadu ning tolmeldajate massiline väljasuremine vähendavad saagikust; kliimakatastroofid nagu põuad või üleujutused võivad samuti hävitada terve saagi (Food Security. IPCC special report …2019). 1900ndatest aastatest saati on põldudelt kadunud ligi 75% põllukultuuridest (What is happening to agrobiodiversity?). Suur osa toidust ja tarbeesemetest on imporditud (Toidujulgeoleku teekaart). Ka ehitusmaterjalidega pole hea seis, nt ehitusliiva ja täitematerjali (liiv/kruus) varud on Eesti piirkondadest ainult lääne regioonis piisavad.

Julgeoleku tagamine ja keskkonnaprobleemidega tegelemine peavad käima käsikäes. Lisaks otsestele kasudele aitab iseseisvus erinevates eluvaldkondades mõista, milline mõju inimtegevusel loodusele päriselt on (nt kui palju põllumaad on vaja või kui palju kõik vajaminevad tehased vett, mulda ja õhku reostavad). Vanemate ja nooremate vahel teadmiste jagamine aitab lisaks uute (hästiunustatud vanade) lahenduste leidmisele säilitada ka rahvuslikku pärimust, mis nutiajastul kerge on kaduma.

RAKENDUSED:

  • Kliima, elurikkuse ja saaste probleemidega tegelemine aitab ennetada ja leevendada tulevasi kriise
  • Kliima, elurikkuse ja saaste probleemide teadvustamine aitab selgemini mõista tulevasi situatsioone ja nendeks valmistuda
  • Mitmekesistada energiatootmist Eestis (süvendamata keskkonnaprobleeme). Visioonid energeetika kogukonnastumisest
  • Mitmekesistada kohalikku toidutootmist ja lühendada tarneahelaid
  • Väärtustada pärimuskultuuri ja soosida, et vanemad põlved õpetaksid oma teadmisi säästmisest, toidu ja hoidiste tegemisest, korilusest, rahvameditsiinist jms edasi noortele
  • Rohkem nõuandeid toiduturvalisuse saavutamise kohta
  • Käitumisjuhised kriisiolukordadeks ja nendeks valmistumisel  
  • Minna üle tegevustele, mis ei sõltuks nii palju energiast või muudest ressurssidest
  • Vähendada tarbimist ja kasutada ressursse säästlikult
  • Maksustada reostamist kõrgemalt, tõsta saastetasusid
  • Metsandussektor on Eesti suurim ekspordiartikkel. Selles süsteemis tuleb aga üle vaadata, et küttepuitu ei viidaks välja nii palju, et eesti rahval poleks piisavat tagavara. Lisaks eelistada väärindatud puidu eksporti. Puidu kui keskkonnasõbraliku biomassi põletamine tuleb ära lõpetada.
  • Õppida enda ja teiste (riikide) tehtud vigadest/olukordadest

9. LOODUSKESKKONNA ROLL INIMESE ELUS 

Inimesed peavad väärtustama rohkem kohalikku loodust ja kultuuri oma igapäevaelus. Loodusega põimunud traditsioonid võimaldavad teha tarbimisühiskonnas valikuid, mis aitavad hoida ja parandada elusorganismide tervist ja elukvaliteeti.

Inimesed peavad looduskeskkonna olemasolu justkui iseenesestmõistetavaks. Eesti elanike jaoks on puhas loodus nišš, mille üle rahvuslikult uhkust tuntakse. Selle olulisusest igapäevaelus saab kahjuks tihtipeale aru alles siis, kui viibida sellest eemal. Samuti ei tunnistata alati seda, kui palju kahju (sh linnastumine) inimeste heaolu arvelt looduskeskkonnale tehakse. Seetõttu ei ole keskkonnakasutus looduse seisukohalt õiglane ega võrdne.

Meri, mets ja maa on alati andnud mitmeid majanduslikke ja kultuurilisi väärtusi, mis tõstavad inimeste elukvaliteeti. Tänu looduskeskkonnale oleme kindlustatud toidu, energia ja puhta veega (vt julgeolek). Loodushüvedel on oluline roll meditsiinis, nii inimese vaimse kui ka füüsilise tervise toetamisel. Samuti tagavad need meie kultuuripärandi ja identiteedi hoidmise ja säilimise. (Lai et al. 2019)

Siiski väheneb tänapäeval noorte side loodusega järsult alates 11. eluaastast ja taastub alles 30. eluaastaks (Derby ülikooli uuring). Looduse roll tuleviku põlvkondade igapäevaelus vajab uuesti tähelepanu alla seadmist ja elamine koos (terve) loodusega peab saama uueks normaalsuseks. Meie koduplaneeti ümbritseva eluslooduse kihi ehk biosfääri jätkuv toimimine on tõsises ohus, kuna planetaarsed piirid on just biosfääri toimimise lõikes kõige drastilisemalt ületatud. See tähendab, et inimese eluks sobilik keskkond võib hakata juba lähiajal märkimisväärselt muutuma (EKO: Elurikkuse kao peatamine vajab ka Eesti panust, kaitse alla on vaja võtta kolmandik maismaa- ja merealadest, 2022).

Inimene saab loodusega koos elada, aga seda peab väärtustama. Looduse head käekäiku ei tohi romantiseerida, vaid peab taas au sisse tõstma. Tarbimisühiskonnas on vaja juurutada teadlikke valikud, mis panevad inimest looduse eest vastutama (nt ületarbimine jõulude ajal jm elustiili valikud – kas see on loodusele hea?). Samuti võib sellest saada kliimapagulaste jaoks heaks ekspordiallikaks, sest Eesti asub geograafiliselt heas asukohas.

RAKENDUSED: 

  • Linnade planeerimine peab olema roheline (green urban planning)
  • Küsida – eestlane romantiseerib, et on looduse/metsa rahvas, aga kas see on päriselt ühine arusaam, millest poliitikas lähtutakse?
  • Küsida – milline peaks välja nägema roheline linn?
  • Küsida – kust jookseb piir elurikkuse kontrolli all hoidmise ja hävitamise vahel? Metsik loodus ≠ puutumata loodus!

10. ROHEPESU, TÕESE INFO LEVITAMINE ja KESKKONNA TERMINID EESTI KEELES

Keskkonnakommunikatsiooni peab tegema teaduspõhiselt, üheselt mõistetavalt ja rohepesuvabalt. Tänu vastutustundlikule meediale ja kommunikatsioonile saab riiklike regulatsioonide abil vähendada rohepesu, parandada ettevõtete sotsiaalset vastutustundlikkust ja inimeste keskkonnateadlikkust.

21. sajandil elavad inimesed info ülekülluses. Uut infot jõuab meieni koolist, töölt, meediast, sotsiaalmeediast, tänavapildist ja paljudest muudest kohtadest. Selles infokülluses levib palju valeväiteid ja pooltõdesid, mis viivad üha suurema hulga inimestest põhiprobleemidest ja nende lahendamisest eemale. Samuti on keskkonnaprobleemide käsitlemiseks eesti keeles suur hulk uusi termineid, nt jätkusuutlikkus, rohepesu, rohepööre, keskkonnasõbralikkus jne. Paljud neist on aga loosunglikud, hästi üldised, laialivalguvad või mitmeti mõistetavad. Seega samu sõnu kasutades võivad inimesed üksteisest valesti aru saada. Või siis märgivad “rohesõnad” midagi pealesurutut ja põlastusväärset, mis tekitab ühiskonnas vastandumise. Üldine trend on aga, et tarbijad on üha teadlikumad keskkonnamõjude kohta. Seega oodatakse ettevõtetelt vastutustundlikku senisest enam käitumist. Positiivsete keskkonnaaspektide väljatoomine võib oluliselt parandada ettevõtte või brändi mainet. Trendiga kaasa minnes kaasneb aga kiusatus kommunikatsioonis liialdada või valetada. Nii puutume me väga tihti kokku rohepesuga (de Freitas Netto et al. 2020). (Sotsiaal)meedias kajastatakse valeinfot ja pooltõdesid, samal ajal, kui teaduspõhist infot ei jagata piisavalt. Rohepesu on laialdane ja Eestis reguleerimata. Mõned viisid, kuidas tehakse rohepesu (Suletud ring 2020): 

  • Kasutatakse üldistavaid või segaseid väiteid, mida tarbija võib valesti mõista. 
  • Kasutatakse liiga keerulist keelt, mille sisu tavainimene ei suuda hinnata.  
  • Fookus pannakse ühele väikesele rohelisele osale tootmisest. 
  • Esitatakse kahest halvimast parem ja tootekategoorias tõene väide. 
  • Puuduvad tõendid.  
  • Tegeletakse otsese valetamisega. 

Riiklike regulatsioonide abil saab vähendada rohepesu tarneahelates ja parandada ettevõtete sotsiaalset vastutustundlikkust (Sun et al. 2019). See annab tarbijatele teha päriselt keskkonnateadlikke otsuseid ja kokkuvõttes vähendada negatiivset mõju keskkonnale. Terminite defineerimine ja suupäraseks tegemine ning teaduspõhise info jagamine aitab vähedada polariseeritust ja parandada keskkonnateadlikkust.

RAKENDUSED: 

  • Üldpõhimõtted rohepesu vältimiseks (Suletud ring 2020):
    • Kvalifikatsioonid ja avalik info: selge, silmapaistev ja arusaadav. Kasutada tuleks lihtsat keelt ja suures kirjas teksti. Info peaks olema faktiväite läheduses ning vältida tuleks kasutada elementide kasutamist, mis võivad tähelepanu faktilt kõrvale viia.
    • Toote, pakendi ja teenuse kasutegurite eristamine: väited peavad selgelt arusaadavaks muutma selle, kas väide käib toote, pakendi, teenuse või vaid ühe nende kohta.
    • Keskkonnaalase omadusega liialdamine: väitega ei tohi liialda ei otseselt ega läbi lillede (vihjetega). Ebaolulisi väiteid ei tohi esitada ega nendele vihjata.
    • Võrdlev väide: iga väide peab olema toetatud piisava infoga
    • Takistada rohepesu riiklike regulatsioonidega (Sun et al. 2019)
  • Ühtlustada eesti keeles keskkonnaalast sõnavara
    • Loosungid peavad olema konkreetselt sõnastatud – nt selle asemel, et mida teha, et “loodust” parandada, kasutada sõnu “metsa”, “merd” jne
  • Vältida meedias valeinfo jagamist
    • Viidata ministeeriumide kodulehekülgedel artikli/kirjutise allikale
  • Selgitada noortele – miks on vaja noorte agendat?

KASUTATUD ALLIKAD 

Chapman, A. R., & Ahmed, A. K. (2021). Climate justice, humans rights, and the case for reparations. Health and human rights, 23(2), 81.

de Freitas Netto, S. V., Sobral, M. F. F., Ribeiro, A. R. B., & Soares, G. R. D. L. (2020). Concepts and forms of greenwashing: A systematic review. Environmental Sciences Europe, 32(1), 1-12.

IPBES. (2018). Kokkuvõte poliitikakujundajatele: elurikkuse ja loodushüvede koostöökogu koostatud elurikkuse ja loodushüvede piirkondliku hindamise aruanne Euroopa ja Kesk-Aasia kohta. Bonn: IPBES sekretariaat. https://landscape.ut.ee/wp-content/uploads/2020/09/IPBES_2018_Euroopa_aruanne_EESTI_KEELES.pdf 

Lai, H., Flies, E. J., Weinstein, P., & Woodward, A. (2019). The impact of green space and biodiversity on health. Frontiers in Ecology and the Environment, 17(7), 383-390.

Lee, K., Gjersoe, N., O’Neill, S., & Barnett, J. (2020). Youth perceptions of climate change: A narrative synthesis. Wiley Interdisciplinary Reviews: Climate Change, 11(3), e641.

Muench, S., Stoermer, E., Jensen, K., Asikainen, T., Salvi, M. & Scapolo, F. (2022). Towards a green and digital future. Luxembourg: Publications Office of the European Union. 

Poortinga, W., Demski, C., & Steentjes, K. (2023). Generational differences in climate-related beliefs, risk perceptions and emotions in the UK. Communications Earth & Environment, 4(1), 229.

Quandt, J., Lindner, J. P., & Schüler, M. (2022). Biodiversity Impact Assessment of Land Using Processes in the Supply Chain of Passenger Cars. In E3S Web of Conferences (Vol. 349, p. 03006). EDP Sciences.

Rosário, A. T., & Dias, J. C. (2022). Sustainability and the digital transition: A literature review. Sustainability, 14(7), 4072.

SA Keskkonnaõiguse Keskus. (2023). Eesti kliimaseaduse perspektiivsuse analüüs. https://media.voog.com/0000/0050/0611/files/Kliimaseaduse-perspektiivikus_analuus%20K6K%202023.pdf 

Sun, Z., & Zhang, W. (2019). Do government regulations prevent greenwashing? An evolutionary game analysis of heterogeneous enterprises. Journal of Cleaner Production, 231, 1489-1502.

Vaiksoo, R. M. (2022). Elurikkusega arvestamine keskkonnajalajälgede arvutamisel. Tartu: Tartu Ülikool. https://botany.ut.ee/sites/default/files/2022-05/vaiksoo.baka_.pdf 

Veebiallikad

Adelia, I. (2023). Õues viibivad noored päästavad oma tervise ja meie looduse. Delfi Roheportaal. Vaadatud 10.10.2023 https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/120235532/jargmine-polvkond-oues-viibivad-noored-paastavad-oma-tervise-ja-meie-looduse 

Anger-Kraavi, A. (2023). Annela Anger-Kraavi: kliimakriis – kas ideoloogia või teadus? ERR Uudised. Vaadatud 10.10.2023 https://www.err.ee/1609119122/annela-anger-kraavi-kliimakriis-kas-ideoloogia-voi-teadus 

Anger-Kraavi, A. (2023). Rohelise ülemineku ühiskondlikud eeldused ja stsenaariumid. Riigikogu Toimetised. Vaadatud 10.10.2023

Eesti Kliimaministeerium. (2023). Start kliimaseadusele. Vaadatud 10.10.2023 https://www.youtube.com/watch?v=M8m2gxd-YUo 

Einmaa, I.-M. (2023). Õigusekspert: kliimaeesmärkidele peaks lähenema rohkem teaduspõhiselt. ERR Uudised. Vaadatud 10.10.2023 https://www.err.ee/1609113293/oigusekspert-kliimaeesmarkidele-peaks-lahenema-rohkem-teaduspohiselt 

European Comission. (2022). The twin green & digital transition: How sustainable digital technologies could enable a carbon-neutral EU by 2050. Vaadatud 10.10.2023 https://joint-research-centre.ec.europa.eu/jrc-news-and-updates/twin-green-digital-transition-how-sustainable-digital-technologies-could-enable-carbon-neutral-eu-2022-06-29_en 

Haridusministeerium. (2023).  Kõrgharidus. Stipendiumid. Vaadatud 10.10.2023 https://www.hm.ee/korgharidus-ja-teadus/korgharidus/stipendiumid 

Keskkonnaharidus. Vaadatud 10.10.2023 https://keskkonnaharidus.ee/et 

Keskkonnaportaal. (2023). Vaadatud 10.10.2023 https://keskkonnaportaal.ee/et/ringmajanduse-v%C3%B5imekuse-t%C3%B5stmine 

Kliimaministeerium. (2023). Eesti kliimaseadus. Vaadatud 10.10.2023 https://kliimaministeerium.ee/eesti-kliimaseadus 

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. (2023). Digiühiskonna arengukava 2030. Vaadatud 10.10.2023 https://www.mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna-arengukava-2030

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. (2023). Kratid. Bürokratt. Vaadatud 10.10.2023 https://www.kratid.ee/burokratt 

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. (2023). Rohedigi. Vaadatud 10.10.2023 https://www.mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/rohedigi 

Nielsen, I. (2023). Visioonid energeetika kogukonnastumisest. Vikerkaar. Vaadatud 10.10.2023 https://www.vikerkaar.ee/archives/30012 

Päästeamet. (2020). Ole kriisiks valmis. Käitumisjuhised kriisiolukordades. Vaadatud 10.10.2023 https://www.olevalmis.ee/ 

Rebane, R. (2023). Raul Rebane: rohepöördest elupöördeks. ERR Uudised. https://www.err.ee/1608998443/raul-rebane-rohepoordest-elupoordeks 

Ritchie, H. & Rosaldo, P. (2022). Fossil Fuels. Our World in Data. Vaadatud 10.10.2023 https://ourworldindata.org/fossil-fuels 

Roos, T. (2022). Uuring: 74% noortest tunneb, et nende vajadusi ei võeta keskkonnapoliitika kujundamisel arvesse, et nende vajadusi ei võeta keskkonnapoliitika kujundamisel arvesse. Eesti Noorteühenduste Liit. Vaadatud 10.10.2023 https://enl.ee/2022/12/30/uuring-74-noortest-tunneb-et-nende-vajadusi-ei-voeta-keskkonnapoliitika-kujundamisel-arvesse/ 

SA Rohetiiger, Eesti keskkonnaühenduste Koda, SA Eestimaa Looduse Fond, MTÜ Eesti Roheline Liikumine, MTÜ Päästame Eesti Metsad & MTÜ Fridays For Future Estonia. (2022). 03. Eestimaa looduse hetkeseis. Rohetiiger. Vaadatud 10.10.2023 https://rohetiiger.ee/wp-content/uploads/2023/01/faktileht-3_Eestimaa-loodus_2023.pdf 

SA Rohetiiger, Eesti keskkonnaühenduste Koda, SA Eestimaa Looduse Fond, MTÜ Eesti Roheline Liikumine, MTÜ Päästame Eesti Metsad & MTÜ Fridays For Future Estonia. (2022). 04. Energeetika. Rohetiiger. Vaadatud 10.10.2023 https://rohetiiger.ee/wp-content/uploads/2023/01/faktileht-4_energeetika_2023.pdf 

SA Rohetiiger, Eesti keskkonnaühenduste Koda, SA Eestimaa Looduse Fond, MTÜ Eesti Roheline Liikumine, MTÜ Päästame Eesti Metsad & MTÜ Fridays For Future Estonia. (2023) 05. Elurikkus ja seos põllumajanduse ning muu maakasutusega. Rohetiiger. Vaadatud 10.10.2023 https://rohetiiger.ee/wp-content/uploads/2023/01/faktileht-5_elurikkus_2023-2.pdf 

SA Rohetiiger, Eesti keskkonnaühenduste Koda, SA Eestimaa Looduse Fond, MTÜ Eesti Roheline Liikumine, MTÜ Päästame Eesti Metsad & MTÜ Fridays For Future Estonia. (2023) 06. Toiduturvalisus. Rohetiiger. Vaadatud 10.10.2023 https://rohetiiger.ee/wp-content/uploads/2023/01/faktileht-5_elurikkus_2023-2.pdf 

Suletud ring. (2020). ABC: Rohepesu. Vaadatud 10.10.2023 https://suletudring.ee/blogi/rohepesu-tunnuste-teadmine-kasulik-tarbijale-ja-keskkonnaalaste-pingutuste-kommunikeerijale 

Transpordiamet. (2021). Ehitusmaavarade varustuskindlus. Vaadatud 10.10.2023 https://www.transpordiamet.ee/ehitusmaavarade-varustuskindlus 

Turu-uuringute AS. (2022) Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring. Keskkonnaministeerium. Vaadatud 10.10.2023 https://kliimaministeerium.ee/media/8063/download 

UNCC. (2022). What is the Triple Planetary Crisis? Vaadatud 10.10.2023 https://unfccc.int/blog/what-is-the-triple-planetary-crisis 

UNFCCC. UN Climate Change Conference – United Arab Emirates Nov/Dec 2023. Vaadatud 10.10.2023 https://unfccc.int/cop28 

Valner, M. & Vasser, M. (2023). Jurist: kliimaseaduse eesmärk peaks olema kaitsta eestlaste elukeskkonda, mitte ettevõtete huve. Delfi Roheportaal. Vaadatud 10.10.2023 https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/120237550/jurist-kliimaseaduse-eesmark-peaks-olema-kaitsta-eestlaste-elukeskkonda-mitte-ettevotete-huve 

Vilbiks, L. (2023). Laura Vilbiks: Eestis on keskkonnaotsustesse kaasamine tihti näiline. ERR Uudised. Vaadatud 10.10.2023 https://www.err.ee/1609079144/laura-vilbiks-eestis-on-keskkonnaotsustesse-kaasamine-tihti-nailine 

WWF. Footrpint Calculator. Vaadatud 10.10.2023 https://footprint.wwf.org.uk/#/