May 13, 2024

Eesti Noorteühenduste Liidu eestvedamisel toimus 21. märtsil Euroopa majas keskkonnateemaline sündmus “Kui kaugele saame noortena minna keskkonnakaitsega?”, mille raames viis Kliimaministeeriumi Noorte Keskkonnanõukogu läbi sisendikorje Eesti Kliimaseaduse koostamiseks.

Noortelt koguti sisendit neljas erinevas valdkonnas:

1. Transport ja liikuvus ja ruumiloome ja hooned

1. Millisena soovid näha oma tuleviku elukeskkonda?

Noorte põhisõnumiks jäi roheline, kõigiga arvestav ja rattasõbralik elukeskkond. Noored soovivad elada avatud, 15-minuti ja inimesekeskses linnaruumis, kus on palju rohealasid, saab veeta vaba aega ning sporti teha.

Noored soovivad, et elukeskkond toetaks neid tegema paremaid valikuid transpordis, mille jaoks on tarvis rohkem turvalisi rattateid, läbimõeldud ühistransporti, mille graafik on piisavalt tihe ja kiire – sama soov kehtib ka linnavälise liikluse kohta. 

Väga olulise aspektina toodi välja linnamüra vähendamist. Samuti soovitakse, et Eestil oleks teiste riikidega toimiv rongivõrgustik ja Helsingi-Tallinn rongitunnel. 

2. Milliseid meetmeid võiks kliimaseadus seada transpordi sektorile?

Noored leidsid, et kliimaseadus võiks teha võimalikuks, et ühistranspordiga oleks võimalik igale poole jõuda ja samuti, et see oleks taskukohane ja kättesaadav kõikidele. Seejuures on oluline läbimõeldud logistika, et vältida veoautode tühisõite.

3. Millised on sinu ootused tuleviku töö- ja elukeskkonnale (hooned)?

Töö- ja elukeskkonna ootustel oli noortel mitmeid arvamusi. Leiti, et uute hoonete projekteerimisel tuleb arvestada ajastuneutraalsust ning kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamist. Tuleviku elukeskkonna kujundamisel tuleb kasutada uusi tehnoloogiaid, seejuures eelistades taaskasutatud materjale. Hoonete planeeringul peab prioriteediks olema ka ligipääsetavus, et ka näiteks ratastoolide ja vankritega oleks mugav.

Olemasolevate hoonete puhul leidsid noored, et neid peab renoveerima, et energiatõhusust suurendada. Katused ja terrassid tuleb kujundada roheliseks, et pakkuda kodu ka putukatele. 

 2. Ringmajandus 

1. Milliseid aspekte võiks riigi tasandil reguleerida kiirmoes?

Noored arvasid, et riik võiks üldiselt vähem toetada kiirmoe poekette, reguleerides kestvuse standardeid. Reguleerimisega tuleb suunata tööstust taaskasutatud materjalide kasutamise suunas ning inimesi eelistama kvaliteeti kvantiteedile. Lisaks tuleb riiklikult tõsta inimeste seas teadlikkust kiirmoe negatiivsetest külgedest ning seeläbi muuta inimeste harjumusi jätkusuutlikumas suunas. Tuleb parandada riiete taaskasutuse süsteemi.

Noorte arvamustest selgus, et kiirmoes on olulisel kohal ka töötajate õiguste edendamine, ehk tuleks kehtestada inimlikud tööootused- ja jaotused. Samuti leiti, et tuleb keelata ebaeetiliselt toodetud riiete importimine.

Vähem luua ja toetada uusi kiirmoe poekette, odavat kaupa vältida, tõsta kestvuse standardeid. Suurendada ja edendada töötajate õigusi, inimlikud tööootused- ja jaotused ja keela ebaeetiliselt toodetud riiete importimine. Suunata taaskasutatud materjalide kasutamisele, tõsta inimeste seas teadlikkust (sh kiirmoe tootmisest), suunata inimesi eelistama kvalilteeti kvantiteedile. Parandada riiete taaskasutuse süsteemi.

2. Kuidas saaks riik panustada inimeste tarbimiskäitumise arendamisesse?

Inimeste tarbimiskäitumise arendamiseks saaks riik piirata ebaoluliste kaupade ja reklaami (sh lõbusad ja naljakad videod, TikTokid) tootmist, asemel reklaamida keskkonnasõbralikku käitumist ning seeläbi tõsta käitumisteadlikkust. Samuti tuleb optimeerida taaskasutusvõimalusi ning nende võimaluste teadlikkust tõsta tarbijate seas.

3. Millised on ringmajanduse trendid tulevikus?

Sisendis toodi välja mitmeid ringmajanduse tuleviku trende: odavad taaskasutuspoed, riiklik panus ringmajandusse, vintage riiete kandmine, inimeselt-inimesele tarbimise tõus, trendikultuuri allakäik, masstootmise boikoteerimine.

3. Elurikkus ja toidusüsteem

1. Kuidas saaks riik toetada põllumajandussektori jätkusuutlikkust?

Põllumajandussektori jätkusuutlikkuse toetamiseks soovitasid noored, et riik saab paremini korraldada biojäätmete sorteerimist ning suunata põllumajandussektori jääke ringmajandusse ehk näiteks kanalatesse. Samuti, et riik peaks innustama inimesi tootma ja sööma taimetoitu, toetades samaaegselt keskkonnasõbralikku liha tootmist, sest ökotoidu edendamine aitab jätkusuutlikult toitu toota. 

Leiti ka, et alles peab hoidma vanu looduskeskkondi (pärandkoosluseid) ning potentsiaalse innovatsioonina võtta kasutusse vertikaalsed põllud.

2. Kuidas soodustada kohaliku tootja turueelist ilma, et oluliselt kasvaks keskkonnamõju?

Et soodustada kohaliku tootja turueelist, kasvatamata negatiivset keskkonnamõju, arvasid noored, et tuleb soodustada kodumaist toodangut ja selle esindatust jaekaebanduses. Tuleb vähendada liigse pakendamise nõudeid ning soodustada biolagunevate pakendite kasutamist. Kohaliku toodangu müügivõimaluste toetamise ja soodustamisega tasub samuti tegeleda.

3. Kuidas motiveerida, tõsta teadlikkust vanade/põlismetsade säilitamise olulisusest vs tootlikkusest?

Noorte sisendist selgus, et vanade metsade ja sealsete ökosüsteemide olulisuse teema on neile küllaltki tundmatu ja et sellest pole piisavalt laialt levinud teadmisi ja mõistmist. Nende pakutud lahendusteks oli teha reklaami, kampaaniaid ja teadlikkust tõstvaid sündmusi et miks on elurikkus tähtis ning siduda teemavaldkonda rohkem ka haridussüsteemi. Leiti, et tuleb soodustada metsamajanduse hariduse omandamist ja seada rangemad piirangud looduskaitselaadele. Viimaks toodi välja, et loodusteadlasi tuleb rohkem kaasata looduskeskkonna majandamist puudutavatesse otsustesse.

4. Ressursside kasutamine ja tööstus

1. Kuidas tagada Eestis jätkusuutlikum ja taskukohasem elektri tootmine?

Selgus, et Eesti jätkusuutlikuma ja taskukohasema elektri tootmise teemal leidub erinevaid arvamusi, kuid valdaval määral ikkagi pooldatakse tuumaenergeetika kasutuselevõttu Eestis. Noorte arvates kindlustaks selle ehitamine odava ja keskkonnasõbraliku elektri saadavuse enamusele Eesti peredele ning aitaks kaasa fossiilkütustest loobumisele (hiljem edasi liikuda taastuvenergia tootmisele). Leidus ka ainult tuuleenergia pooldajaid.

2. Mida/kuidas saaks kliimaseadusega reguleerida, et tööstusettevõtted vähendaksid kasvuhoonegaaside teket?

Sisendist selgus, et kliimaseadusega reguleerida tööstusettevõtete kasvuhoonegaaside teket, tuleb eesmärgiks võtta järgnev: tootmise vähendamine, CO2 filtrite kasutuse kohustuse määramine (sh kontrolli kehtestamine CO2 filtrite puhul), keskkonnasäästlike liiklusvahendite (jalgrattad, elektriautod, ühistransport) soodustamine, uue innovatsiooni kasutuselevõtt ja laiemale kuulajaskonnale tutvustamine ning koolitamine.

Noored tõid võimalusena ka välja ettevõtetele CO2 kvootide määramise, saastemaksu kehtestamise protsendi pealt ning loodussõbralike energiatoodete kättesaadavuse suurendamise.

Tööstusettevõtete kasvuhoonegaaside tekke vähendamine: tootmise vähendamine, CO2 filtrite kasutusevõtu kohustuse määramine (vajalik kontrolli kehtestamine selle üle), soodustada keskkonnasäästlikke liiklusvahendeid (jalgrattad, elektriautod, ühistranspordi kasutus), uute seadmete või neid tutvustavad konverentside, koolituste läbiviimine. Ühe võimalusena tõid noored välja ka ettevõttetele CO2 kvootide määramise, saastemaksu kehtestamise protsendi pealt ning loodussõbralike energiatoodete kättesaadavuse suurendamise.

3. Kuidas tagada, et tuleviku energiavajadus oleks kaetud jätkusuutlikul viisil (arvestades tööstuse ja ärisuunade rohelisi arengusuundi)?

Et tagada tuleviku energiavajadus jätkusuutlikul viisil tõid noored välja mitmeid lahendusi: minimalismi propageerimine, kilekottide asendamine puuvilja osakondades paberkottidega, kilekottide hinna tõstmine, toidukaupluste osakondade mõistlikum paigutus ehk näiteks mitte riknevate toodete säilitamine toatemperatuuril, aknast siseneva valguse kasutamine tööstusliku valguse asemel.

Euroopa Liidu tasandil leidsid noored, et võiks olla ühiseid suurtehaseid, mis ühiselt saadaksid energiat laiali (suur ühisinvesteering), et seeläbi suurendada ka omavahelist koostööd tööstuste- ja riikide vaheliselt. 

Leiti ka, et kliimaseadus tuleb kehtestada töökeskkonnas ning laiemalt tasub strateegilisemalt arendada keskkonnasäästlikku mõtteviisi ja käitumismustrite väljakujundamist ka haridusasutustes. 

Propageerida minimalismi; kilekotid kallimaks, puuviljade osakondadesse kilekottide asemel paberkotid. Toidkauplustes selekteerida paremini osakondi (mitte riknevate toodete juures ei pea nii külm olema); rohkem aknaid ja vähem tööstuslikku valgust. Euroopa Liidu tasandil võiksid olla ühised suurtehased, mis ühiselt saadavad energiat laiali (suur ühisinvesteering), et suurendada rohkem omavahelist koostööd tööstuste-ja riikidevaheliselt ning kehtestada töökeskkonnas kliimaseadus. Keskkonnasääsätliku mõtteviisi arendamine ja käitumismustrite väljakujundamine haridusasutustest, rohkem strateegilisemalt.

Noorte Keskkonnanõukogu poolt läbi viidud sisendikorje põhines Arvamusrännaku sisendikorje raamistikul ning sisend edastati Kliimaministeeriumile Eesti Kliimaseaduse koostamiseks.